Maardu lugu
Meie ajalugu ja pärand
Maardu lugu algas ametlikult 1980. aastal, kui piirkond sai linnaõigused, kuid selle ajalugu ulatub tagasi sajandite taha. Esimesed kirjalikud andmed Maardu mõisa kohta pärinevad aastast 1397. Mõis oli omal ajal oluline piirkondlik keskus, mida ümbritsesid viljakad põllumaad ja tihedad metsad. 20. sajandil sai Maardu tuntuks oma tööstusliku arengu poolest.
Fosforiidimaardlate avastamine ja kaevandamine tõid kaasa piirkonna kiire majandusliku tõusu. Kaevanduste tegevus ning tööstuse areng andsid aluse tänapäevasele Maardule, mille juured on tihedalt seotud tööstusliku pärandiga. Nõukogude perioodil arenes Maardu edasi kui oluline tööstuslinn. Muugale ehitati sadama, rajati uusi elurajoone ja taristut, mis muutis linna atraktiivseks nii kohalikele elanikele kui ka uutele tulijatele. Selle aja jooksul loodi ka mitmeid tänaseni tuntud maamärke ja rajatisi, mis rikastavad linna kultuuripärandit.
Täna on Maardu kaasaegne ja mitmekülgne linn, mis austab oma ajaloolist pärandit ja vaatab julgelt tulevikku. Jalutuskäik läbi linna viib teid mööda ajaloolistest paikadest, nagu Maardu mõis ja Maardu järv, mis jutustavad linna pika ja värvika ajaloo lugusid.
Maardu asula esmamainimine kirjalikes allikates.
Maardu mõisa esimene kirjalik mainimine.
Esimene fosforiidikaevandus Maardu lähedal Ülgase külas. Maardu asulast sai fosforiidi kaevandamise tõttu tööstusasula.
Alustati Eesti Fosforiidi tsehhi ja karjääride ehitust.
1950-ndate aastate lõpuks oli ehitatud võimas Eesti Fosforiidi keemiatehas, mis kaevandas miljoneid tonne fosforiidimaaki. Tehasel olid selle aja kohta kohta kõige kaasaegsemad seadmed. Kokku toodeti 15 erineva nimetusega toodet.
Maardu sai alevi õigused.
Linnatüüpi Maardu alev läks Tallinna alluvusse.
Maardu alev sai linnaõigused, jäädes samas Tallinna haldusalluvusse.
Praeguse Kallavere Keskkooli hoone ehitus.
Praeguse Maardu Põhikooli hoone ehitus.
Muuga sadama ehituse algus, mis andis tõuke uue elamurajooni väljaarendamiseks Maardus.
Praeguse Maardu gümnaasiumi hoone ehitus.
Tiigi lähedal asuvasse Kellamäe parki ehitati Peaingel Miikaeli õigeusu kirik, mis koosneb alumisest kirikust – Sarovi Püha Serafimi kirikust ja ülemisest kirikust – Peaingel Miikaeli kirikust.
Alguse sai traditsioon pidada sügiseti Sorotšinski laata, kus lisaks kauplemisele leiab aset ka rikkalik kultuuri- ja meelelahutusprogramm. Viimastel aastatel kannab laat nime Etnolaat
Ideekonkurss „Kodulinn kaunimaks” – esmakordselt hakati Maardus linnaelanikke kaasama linnaeelarve koostamise protsessi.
Kaasaegse Muuga lasteaia ehitamine ja avamine
Muuga lasteaia teise hoone ehitus ja avamine
Uue Maardu Sotsiaalmaja ehitus ja avamine
